Salamõrtsuka teekond II osa

О книге

Автор книги - . Произведение относится к жанру современная зарубежная литература. Год его публикации неизвестен. Международный стандартный книжный номер: 9789985337820.

Аннотация

Regali käest napilt eluga pääsenud Fitz jätkab teekonda oma isanda ja kuninga Verity juurde, kes on kadunud Mäestiku kuningriigi metsikutesse mägedesse, muistsete elderlingide maadele. Koos ootamatult leitud vanade ja uute liitlastega asub ta ohtlikule retkele, et viia täide oma saatus Valge Prohveti Katalüsaatorina. Troonianastaja Regal on samal ajal koondanud kõik oma väed Mäestikuriigi piirile, et takistada iga hinna eest sihile jõudmast nii oma venda Verityt kui talle appi ruttavat Fitzi. Kuue Hertsogkonna rannik on jäetud punalaevade rüüstata ning lootust ei paista kusagilt. Bucki rannikul pisikeses Moivaranna külas on endale kodu leidnud Burrich ja Molly koos Fitzi pisikese tütrega, kellest on nüüdseks saanud ainus Farseeride pärija. Kuid Regal on lapsest haisu ninna saanud ja mõrtsukad on neil juba jälil.

Читать онлайн Робин Хобб - Salamõrtsuka teekond II osa


Väga reaalsele Kat Ogdenile,
kes ähvardas väga väikesena suureks kasvada
ning saada steppivaks,
vehklevaks,
džuudot valdavaks
filmitähest
arheoloogiks
ja Ameerika Ühendriikide presidendiks

Ja ta läheneb ehmatavalt selle nimekirja lõpule
Ärge kunagi pidage filmi raamatuks

pilt

XXI

VASTASSEISUD

Diplomaatiat võiks sama hästi nimetada ka saladustega manipuleerimise kunstiks. Mis kasu oleks ühestki läbirääkimisest, kui kummalgi poolel poleks saladusi, mida jagada või varjata? Ja täpselt samavõrd, kui see on tõsi kuningriikidevaheliste kaubanduslepingute puhul, kehtib see ka abieluleppe kohta. Kumbki pool teab täpselt, kui palju ta on valmis teisele poolele andma, et oma tahtmist saada – ja manipulatsioonil selle salateadmisega põhinevadki kõige raskemad kokkulepped. Pole ainsatki tegevust inimeste vahel, milles saladustel ei oleks oma roll, olgu tegu kaardimängu või lehmamüümisega. Eelised on alati selle poolel, kes oskab kavalamalt otsustada, milline saladus avaldada ja millal. Kuningas Shrewdile meeldis öelda, et pole suurimat eelist kui teada oma vaenlase saladust, kui too usub sind sellest teadmatuses olevat. Ehk on see kõige sügavam saladus üldse, mida teada.

Järgnevad päevad polnud minu jaoks mitte päevad, vaid katkendlikud ärkvelolekuperioodid, millesse oli pikitud hubisevaid palavikuunesid. Kas oli mu põgus vestlus Narriga lõplikult ära kurnanud mu viimsed jõutagavarad või siis tundsin ma end lõpuks piisavalt turvaliselt, et vigastusele alla vanduda. Ehk mõlemat. Ma lebasin voodis Narri kolde lähedal ja tundsin haletsusväärset tuimust – kui ma üldse midagi tundsin. Pealtkuuldud vestlused tärisesid vastu mind. Arusaamine oma olemise armetusest kord tekkis, kord kadus, kuid Verity tule minu juurde, tule minu juurde oli alati ligi nagu trummilöögid, mis andsid mu valule rütmi. Teised hääled palavikuhämus tulid ja läksid, aga see oli püsiv.

*

„Ta usub, et see oled sina, keda ta otsib. Ja ka mina usun seda. Ma arvan, et sa peaksid ta vastu võtma. Ta on Valget Prohvetit otsides tulnud pika ja vaevalise tee.” Jofroni hääl oli vaikne ja mõistlik.

Kuulsin, kuidas Narr raspli kolksatusega käest pani. „Sel juhul ütle talle, et ta eksib. Ütle talle, et ma olen Valge Lelumeister. Ütle talle, et Valge Prohvet elab tänavat pidi edasi, vasakult viies uks.”


Рекомендации для вас